Turvalisus

Sõna Vesinik tekitab ka tänapäeval veel kohati vastakaid tundeid kuna tegu pole veel nii igapäevase kütuse liigiga nagu fossiilsed kütused.

Ning kuigi see on väga kiire kasvutempoga muutumas tekitab see siiski veel esimese asjana neile kes sellega ei tegele alloleva tuttava, kuid 82 aastat vana pildi silme ette:

Hindenburg – May 6, 1937

Innovatsiooni puhul on tihti ilmnenud efekt, kus kasutusele võttu takistab algne hirm uue ees – niinimetatud „Punase Lipu Akt“ mille parim näide võiks ehk olla kiiruse piirang 6.4 km/h sõiduvahenditele (1865), mis igaks juhuks linnades langetati 3.2 km/h peale ning kulus 31 aastat enne kui kiirust lubati tõsta 23 km/h juurde.

Vesiniku puhul on see ka suuresti hirm vana ees, 82 aastat tagasi Hindenburg’i katastroofis hukkus 36 inimest, kahjuks tänapäeval kuuleb selliste hukkunutega õnnetustest juba pea igapäevaselt, kuid antud sündmust võimendas asjaolu, et see oli suhteliselt varajase meedia maastiku üks suurimat kajastust saanud ülekandeid tekitades seeläbi „Hindenburgi efekti“ ning seeläbi lükkas väga pikaks ajaks tahaplaanile ka kõik mis sisaldas sõna vesinik.

See tekitas ka olukorra kus väga kasulik alternatiivkütuse liik ei omanud ära teenitud võimalust teiste kütuste seas ning viimase dekaadi jooksul olemegi kohati kui uuesti 1900ndate algusest alustamas – õnneks küll pigem teadvustamise, kui tehnoloogia ja kasutuskohtade suhtes.

Siinkohal oleks siis õigustatud koguda kokku teavet vesinikuga seonduva ohutuse kohta pakkumaks võimalust tutvuda erinevate uurimis- ja videomaterialidega andmaks ülevaade mis staatuses on vesinik sel sajandil.

Vesiniku intsidentide ja õnnetuste andmebaas

https://odin.jrc.ec.europa.eu/giada/

Laiemale tarbijale tasuks sealt ehk märkimist, et kokku on hetkel 18 intsidenti kus on tegu olnud maantee sõidukiga, ükski pole neist toimunud vesiniku tõttu ning pole ka esinenud vesinikuga seonduvat riski (leket).

Kirjutised:

https://hydrogen.wsu.edu/2017/03/17/so-just-how-dangerous-is-hydrogen-fuel/ – Washington’i Ülikooli artikkel „Täpselt kui ohtlik on siis vesinik“

https://www.nhtsa.gov/sites/nhtsa.dot.gov/files/811150_0.pdf – USA Transpordi Ameti (2009) analüüs vesiniku paakide turvalisusest

https://www.nhtsa.gov/sites/nhtsa.dot.gov/files/811267.pdf – USA Transpordi Ameti (2010) mahukam analüüs teostatud vesiniku sõidukite turvalisusesuuringutest

Autodest:

https://www.iihs.org/news/detail/hyundais-new-fuel-cell-vehicle-earns-safety-accolade – Hyundai 2019 Nexo sai kõige kõrgema turvalisus hinde testides

https://www.youtube.com/watch?v=euUiIjXA-zc – Sõltumatu ülevaade Hyndai Nexo’st, seletades ka alustuseks lahti toimimis põhimõte

Videod:

https://www.youtube.com/watch?v=YJBzEYduKK8 – Vesiniku autode turvalisusest (ning ka vastus küsimusele, kas tegu pommiga)

https://www.youtube.com/watch?v=IknzEAs34r0 – Vesiniku auto põlemis test

https://www.youtube.com/watch?v=jVeagFmmwA0 – Vesiniku paak tulistatud 50 kaliibrilisest püssist

https://www.youtube.com/watch?v=FgLTUbWyEa0 – Mis juhtub vesiniku paagiga tagant otsasõidu korral